A tagset is a list of part-of-speech tags (POS tags for short), i.e. labels used to indicate the part of speech and sometimes also other grammatical categories (case, tense etc.) of each token in a text corpus.

Estonian Filosoft part-of-speech tagset

Estonian corpora annotated by the Filosoft tagger (developed at the University of Tartu) + Sketch Engine Estonian pipeline use this Estonian part-of-speech tagset.

An example of a tag in the CQL concordance search box: [tag="S"] finds all nouns. (note: please make sure that you use straight double quotation marks)

Tagset

Basic POS tag descriptions

POS tag Description in English Description in Estonian Example
A adjective – positive omadussõna – algvõrre (adjektiiv – positiiv), nii käänduvad kui käändumatud kallis või eht
C Adjective – comparative omadussõna – keskvõrre (adjektiiv – komparatiiv) laiem
D adverb määrsõna (adverb) kõrvuti
G genitive attribute genitiivatribuut (käändumatu omadussõna) balti
H proper name pärisnimi Edgar
I interjection hüüdsõna (interjektsioon) tere
J conjunction sidesõna (konjunktsioon) ja
K adverb (postposition) kaassõna (pre/postpositsioon) kaudu
N cardinal number põhiarvsõna (kardinaalnumeraal) kaks
O ordinal number järgarvsõna (ordinaalnumeraal) teine
P pronoun asesõna (pronoomen) see
S noun nimisõna (substantiiv) asi
U Adjective – superlative omadussõna – ülivõrre (adjektiiv – superlatiiv) pikim
V verb tegusõna (verb) lugema
X a word belonging to a verb that does not have a separate word form verbi juurde kuuluv sõna, millel eraldi sõnaliigi tähistus puudub plehku
Y abbreviation lühend USA
Z symbol lausemärk -, /, …

There is also an attribute longtag in the Estonian corpora which contains detailed part-of-speech information, such as number, gender, case, etc.

Noun form descriptions

Form Description
ab abessiiv (ilmaütlev)
abl ablatiiv (alaltütlev)
ad adessiiv (alalütlev)
adt aditiiv suunduv (lühike sisseütlev), nt. “majja”
all allatiiv (alaleütlev)
el elatiiv (seestütlev)
es essiiv (olev)
g genitiiv (omastav)
ill illatiiv (sisseütlev)
in inessiiv (seesütlev)
kom komitatiiv (kaasaütlev)
n nominatiiv (nimetav)
p partitiiv (osastav)
pl pluural (mitmus)
sg ainsus (ainsus)
ter terminatiiv (rajav)
tr translatiiv (saav)

Verb form descriptions

Form Description Example
b kindel kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne loeb
d kindel kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne loed
da infinitiiv jaatav kõne lugeda
des gerundium jaatav kõne lugedes
ge käskiv kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne lugege
gem käskiv kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne lugegem
gu käskiv kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) lugegu
gu käskiv kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ta) lugegu
ks tingiv kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (me) loeks
ks tingiv kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ma) loeks
ks tingiv kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (te) loeks
ks tingiv kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) loeks
ks tingiv kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) loeks
ks tingiv kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ta) loeks
ksid tingiv kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) loeksid
ksid tingiv kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) loeksid
ksime tingiv kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (me) loeksime
ksin tingiv kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ma) loeksin
ksite tingiv kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (te) loeksite
ma supiin aktiiv jaatav kõne sisseütlev lugema
maks supiin aktiiv jaatav kõne saav lugemaks
mas supiin aktiiv jaatav kõne seesütlev lugemas
mast supiin aktiiv jaatav kõne seestütlev lugemast
mata supiin aktiiv jaatav kõne ilmaütlev lugemata
me kindel kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne loeme
n kindel kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne loen
neg eitav kõne ei
neg ge käskiv kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv eitav kõne ärge
neg gem käskiv kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne ärgem
neg gu käskiv kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv eitav kõne (nad) ärgu
neg gu käskiv kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ta) ärgu
neg gu käskiv kõneviis olevik passiiv eitav kõne ärgu
neg ks tingiv kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne (me) poleks
neg ks tingiv kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ma) poleks
neg ks tingiv kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv eitav kõne (te) poleks
neg ks tingiv kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv eitav kõne (sa) poleks
neg ks tingiv kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv eitav kõne (nad) poleks
neg ks tingiv kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ta) poleks
neg me käskiv kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne ärme
neg nud kindel kõneviis lihtminevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne (me) polnud
neg nud kindel kõneviis lihtminevik 1. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ma) polnud
neg nud kindel kõneviis lihtminevik 2. isik mitmus aktiiv eitav kõne (te) polnud
neg nud kindel kõneviis lihtminevik 2. isik ainsus aktiiv eitav kõne (sa) polnud
neg nud kindel kõneviis lihtminevik 3. isik mitmus aktiiv eitav kõne (nad) polnud
neg nud kindel kõneviis lihtminevik 3. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ta) polnud
neg nuks tingiv kõneviis minevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne (me) polnuks
neg nuks tingiv kõneviis minevik 1. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ma) polnuks
neg nuks tingiv kõneviis minevik 2. isik mitmus aktiiv eitav kõne (te) polnuks
neg nuks tingiv kõneviis minevik 2. isik ainsus aktiiv eitav kõne (sa) polnuks
neg nuks tingiv kõneviis minevik 3. isik mitmus aktiiv eitav kõne (nad) polnuks
neg nuks tingiv kõneviis minevik 3. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ta) polnuks
neg o käskiv kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv eitav kõne ära
neg o kindel kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne (me) pole
neg o kindel kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ma) pole
neg o kindel kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv eitav kõne (te) pole
neg o kindel kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv eitav kõne (sa) pole
neg o kindel kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv eitav kõne (nad) pole
neg o kindel kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ta) pole
neg vat kaudne kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv eitav kõne (me) polevat
neg vat kaudne kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ma) polevat
neg tud kesksõna minevik passiiv eitav kõne poldud
neg vat kaudne kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv eitav kõne (te) polevat
neg vat kaudne kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv eitav kõne (sa) polevat
neg vat kaudne kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv eitav kõne (nad) polevat
neg vat kaudne kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv eitav kõne (ta) polevat
nud kesksõna minevik aktiiv jaatav kõne lugenud
nuks tingiv kõneviis minevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (me) lugenuks
nuks tingiv kõneviis minevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ma) lugenuks
nuks tingiv kõneviis minevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (te) lugenuks
nuks tingiv kõneviis minevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) lugenuks
nuks tingiv kõneviis minevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) lugenuks
nuks tingiv kõneviis minevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ta) lugenuks
nuksid tingiv kõneviis minevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) lugenuksid
nuksid tingiv kõneviis minevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) lugenuksid
nuksime tingiv kõneviis minevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne lugenuksime
nuksin tingiv kõneviis minevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne lugenuksin
nuksite tingiv kõneviis minevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne lugenuksite
nuvat kaudne kõneviis minevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (me) lugenuvat
nuvat kaudne kõneviis minevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ma) lugenuvat
nuvat kaudne kõneviis minevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (te) lugenuvat
nuvat kaudne kõneviis minevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) lugenuvat
nuvat kaudne kõneviis minevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) lugenuvat
nuvat kaudne kõneviis minevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ta) lugenuvat
o käskiv kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne loe
s kindel kõneviis lihtminevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne luges
sid kindel kõneviis lihtminevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) lugesid
sid kindel kõneviis lihtminevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) lugesid
sime kindel kõneviis lihtminevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne lugesime
sin kindel kõneviis lihtminevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne lugesin
site kindel kõneviis lihtminevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne lugesite
ta kindel kõneviis olevik passiiv eitav kõne loeta
tagu käskiv kõneviis olevik passiiv jaatav kõne loetagu
taks tingiv kõneviis olevik passiiv jaatav kõne loetaks
takse kindel kõneviis olevik passiiv jaatav kõne loetakse
tama supiin passiiv jaatav kõne loetama
tav kesksõna olevik passiiv jaatav kõne loetav
tavat kaudne kõneviis olevik passiiv jaatav kõne loetavat
te kindel kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne loete
ti kindel kõneviis lihtminevik passiiv jaatav kõne loeti
tud kesksõna minevik passiiv jaatav kõne loetud
tuks tingiv kõneviis minevik passiiv jaatav kõne loetuks
tuvat kaudne kõneviis minevik passiiv jaatav kõne loetuvat
v kesksõna olevik aktiiv jaatav kõne lugev
vad kindel kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne loevad
vat kaudne kõneviis olevik 1. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (me) lugevat
vat kaudne kõneviis olevik 1. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ma) lugevat
vat kaudne kõneviis olevik 2. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (te) lugevat
vat kaudne kõneviis olevik 2. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (sa) lugevat
vat kaudne kõneviis olevik 3. isik mitmus aktiiv jaatav kõne (nad) lugevat
vat kaudne kõneviis olevik 3. isik ainsus aktiiv jaatav kõne (ta) lugevat

Phonetic markers

Marker Description
< silp on kolmandas vältes; asetseb vahetult silbi tuuma moodustava täishääliku ees
? silp on rõhuline; asetseb vahetult silbi tuuma moodustava täishääliku ees (silbi rõhulisust märgitakse ainult sellisel juhul, kui rõhuline silp on midagi muud kui võiks ennustada, ja ennustamine käib järgmiselt: kui sõnas on kolmandas vältes silp, siis rõhk on sellel; muidu, kui sõnas on pika täishääliku või täishäälikuühendiga silp, siis rõhk on sellel; muidu on rõhk esimesel silbil)
] eelmine häälik on palataliseeritud
~ n ja k ühendis hääldatakse n ja k selgelt eraldi, mitte ei sulandu kokku; kasutuses ainult sõnades soonkond ja tosinkond

Source: https://estnltk.github.io/estnltk/1.4/tutorials/morf_tables.html#postag-table

Estonian corpora

Sketch Engine offers dozens of Estonian corpora.

or